Tusagassiorfinnut nalunaarutit
Takusinnaavat siuliani nalunaarutit
Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat NPK allaffimmiumik assigiinngitsunik piginnaasalimmik pissarsiorpoq
NPK atorfimmik pissanganartumik sulisutut ineriartorfissalimmik inuttassarsiuivoq. Kiffartuussinermik suliaqarneq aamma suliat aallartinneriniit naammassinissaannut suliarissallugit nuannaraagit? – aamma Kattuffimmi ineriartortumi suliassallutit soqutigaajuk? Taava imaassinnaavoq illiusoq pisariaqartitarput. Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiat NPK suliffiuvoq ineriartortoq, taamaattumillu sulisumik pingaarnertut naatsorsuutinik bogførigassanik aamma ilaasortat saaffiginnissutaannik suliaqartussamik pissarsiorpugut. Taakku saniatigut NPK-p nittartagaanut Facebook-ianullu tunngasunik ikiuuttarsinnaassaatit. Kattuffimmi sulipput siulittaasoq,
2026-imi Pissassarfimmit pikkorissaaneq siulleq pillugu neqeroorut
Asasagut Nunatsinni Perorsaasut Kattuffianni sulisut. Siullermik tamassi Pissassarfiup attaveqaqatigiinnermut immikkoortuanit ukiortaami pilluaritsi. Ukioq 2026-imi pikkorissaanissaq siulleq pillugu neqeroorut ingerlateqqippara. Pikkorissaatitsinissamut neqeroorut ilaasortassinnut ingerlateqqissinnaagussiuk qujanassaqaaq. “Suliassanut immikkut ilinniarsimasunut meeqqanik inuusuttunillu sakkortuumik pissusilersorsinnaasartunik sullissisunut pikkorissarnissamik neqeroorut. Sammisaq: Sakkortuumik pissusilersortarnerup pinaveersaartillugulu iliuuseqarfiginissaa. Sammisaq: Sakkortuumik pissusilersortarnerup pinaveersaartillugulu iliuuseqarfiginissaa Piffissami:
Feriefond ilaasortaanerlu nassuiaatai
NPK-p isumaqatigiissutip ataani atorfillit feriefond-iat ilaasortaanermillu nassuiaatit NPK-p allaffeqarfianit paasissutissiineq ingerlanneqarpoq, NPK-p isumaqatigiissutaani atorfeqartut sulinngiffeqarnermi angalasinnaatitaanerat ilaasortaanerullu assigiinngissutaat nassuiaatigineqarmat. Sulinngiffeqarnermut angalasinnaatitaanermut aalajangiineq: NPK Feriefond-ip siulersuisui aalajangerpaat 1. januar 2025-i aallarnerfigalugu sulinngiffeqarnermi angalasarnissamut sulisup nammineerluni 25%-i tikillugu angalanissani tapiisalernissaa. Maluginiaqqunarpoq Kalaallit Nunaani kattuffiit tamakkerlugit taamatut aalajangermata (NPK, IMAK, AK, il.il.). Namminersornerullutik
Ilaasortanut paasissutissat
NPK-p Malittarisassai – § 3 Kattuffiup ilaasortai: Imm. 6 Ilaasortat akiliisartut tamarmik qaammatini 6-ni ilaasortaareernermikkut tamakkiisumik piginnaatitaaffeqarput. Imm. 7 NPK-p nittartagaani www.npk.gl -mi immersugassaq immersorlugu ilaasortanngortoqartassaaq. Immersugassaq nittartakkamiittoq atorlugu aamma ilaasortaajunnaarniarneq qaammat ataaseq sioqqullugu nalunaarutigineqartassaaq. Ilaasortaanermut akiliut qaammammut 480,- kruuniusoq NPK-p ataatsimeersuarnerani annertussusilerneqartarpoq. Ilaasortat akiliutaat sumut atorneqartarpat? NPK-p susassaqarfiini
NPK-p Aningaasaateqarfiata sulinngiffeqarluni angalanernut tapiisarnerata allannguuteqarnera
Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiata NPK-p Feriefond-iata Siulersuisuisa aalajangerpaat, Januar 2025-mi atuutilersumik sulinngiffeqarluni angalanerni tapiissutit akilerneqartartut annikillineqassasut, tapiissutit 75%-inngorlugit. Aalajangiinerup tunuliaqutaa Aalajangiineq pivoq Aningaasaateqarfiup aningaasaqarnerata eqqarsaatigineqarnissaa pissutigalugu, ukiuni pingasuni kingullerni pingaartumik Covid-19-ip kingunerisaanik Air Greenlandillu angalanernut akigititaasa qaffannerisa kingunerisaannik, Aningaasaateqarfiup aningaasaatai annikillerujussuarsimammata. Taamaattumik Aningaasaateqarfiup Siulersuisuisa, aningaasaateqarfiup ingerlaannarnissaa qulakkeerniarlugu periarfissat misissortariaqarsimavaat, tamatumalu
Perorsaasusunik amigaateqarneq
Qeqqata Kommuniata perorsaasunik ilinniarsimasunik 44-nik amigaateqarnermini immikkut iliuuseqartariaqalerneranut Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiannit NPK-mit tapersiut Qeqqata Kommuniani Sisimiuni Maniitsumilu Meeqqerivinni perorsaasunik sulisunillu allanik 77-nik ullumikkut amigaateqarluinnarnertik pissutigalugu Kommunip ajornartorsiut qaangerniarlugu iliuusissanik siunnersuuteqarpoq, ilaatigut meeqqerivinni inimi ataatsimi meeqqat 20-viusussat 14-nut aammalu meeraaqqerivinni meeraaqqat 12-iusussat 10-nut ikilinissaannik kommunalbestyrelsimut suliassanngortitsinermigut. Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiata NPK-p
Meeqqanut inuusuttunullu ulloq unnuarlu angerlarsimaffiit
Piffissaq kingulleq meeqqat inuusuttullu immikkut sullittariallit takornarialerisunut Nuuk Outdoor-imut Kommuneqarfik Sermersuumit inissinneqarsimasut tusagassiuutitigut sammineqartut Nunatsinni Perorsaasut Kattuffiannit arajutsisimanngilagut. Kattuffimmit akuersaarneqarsinnaangilaq Kommunipmeeqqanut inuusuttuaqqanullu immikkut sullittariaqartunut inissiivia perorsaasunik ilinniarsimasunik sulisoqartinneqanngippat. Nuuk Outdoor-ip takornarialerisutut aqqata Isunngaq-mut allanngortinneratigut pissutsit allannguuteqanngillat, meeqqammisuli taakkunannga sullinneqarput. Pingaartumik suliami pineqartumi Kommunip takornarialerisunut suliakkiisimanera NPK-p tungaanitisornartoqartipparput, akuersaarsinnaanagulu piffissami sivisuumi
Paasissutissiissut
Ilaasortanut siunnersuisarneq: NPK-p erseqqissaatigissavaa ilaasortat ilaasortaanermut akiliisartut kisiisa NPK-p sullittarmagit. Ilaasortaaguit ilaasortaanermut akiliutitigut kinguartuunnginnissat pingaaruteqarpoq. Ilaasortaanngitsunit siunnersorneqarusuttunik saaffigineqartarpugut, paasitittarpagullu ilaasortat kisiisa sullissinnaagigut. Ilaasortanngorusukkuit NPK-p nittartagaani ilaasortanngornissamut immersuisinnaavutit.
N.P.K Kongres
Kangerlussuaq 7.april 2019 Meddelse til alle medlemmer I dagene 4-7 april 2019 holdte N.P.K. kongres. 3 personer stillede op som formand og Juliane H. Tobiassen blev valgt som Landsformand. Fremtidig arbejde for N.P.K. valgte kongressen: – Undersøgelse af arbejdsforholdende for pædagoger – Flere tillidsrepræsentanter – Overenskomstforhandlingerne i år 2020
Markant lønforskel mellem GL & DK
Markant lønforskel mellem GL & DK på det offentlige arbejdsmarked Jeg er alvorligt bekymret for, at vores folkevalgte politikere tilsyneladende ser helt bort fra de markant urimelige lønforskelle, hvor der er mellem godt 350 ansatte i her i landet og Danmark. – Dette argument skal ikke opfattes som en konkurrence,